hirmu tegema

165a Г сов. кого-что, чем kõnek. (kergelt, pisut) hirmutama, heidutama, kohutama keda, hirmu peale ajama, hirmu tegema kellele

gener. hirmu tegema

gener. hirmu tegema, (кого-л. чем-л.) hirmutama, kõhutama, peletama

115 С с. неод. kartus, kartustunne, hirm, pelg(us), rahutus, mure; все мои \опасениея подтвердились kõik mu kartused läksid tõeks, minu halb eelaimus leidis kinnitust, смотреть с \опасениеем на что mida v millele hirmuga vaatama, mida kartusega ootama, вызывать \опасениее hirmu tegema, kartma panema

165a Г сов. кого-что hirmsasti ehmatama v heidutama v kohutama, suurt hirmu tegema; \перепугать насмерть v до смерти surmani ära ehmatama

suurt hirmu tegema

169a Г несов.сов.

внушить что кому

1. sisendama mida, kellesse v kellele; им \внушатьли, что они будут великими людьми neile sisendati, et neist saavad suurmehed;

2. tekitama, äratama, esile kutsuma, (midagi tegema) panema; \внушатьть страх кому hirmu peale ajama kellele, hirmu äratama v tekitama kelles, kartma panema keda, она умела \внушатьть к себе любовь и уважение ta oskas end armastama ja austama panna v enese vastu armastust ja austust äratada

227 Г сов.несов.

задавать что, кому-чему, без доп.

1. andma, üles v ette andma; määrama; \задатьать тему для сочинения kirjandi teemat andma, \задатьать лошадям сена hobustele heinu ette andma, \задатьать страху hirmu peale ajama, \задатьать темп tempot määrama v andma, \задатьать вопрос küsimust esitama, küsima;

2. kõnek. korraldama; \задатьать пир pidu korraldama, я тебе \задатьам! ma sulle (alles) näitan! ‚

\задатьать v

задавать баню v

жару v

пару v

перцу кому kõnek. sauna kütma kellele, nahka kuumaks kütma kellel, säru v peapesu tegema, säru andma kellele;

\задатьать v

задавать дёру v

стрекача v

тягу v

хода kõnek. sääred v vehkat v putket tegema, jalga laskma, jalgadele tuld v valu andma, varvast viskama;

\задатьать v

задавать тон кому-чему tooni andma kellele-millele, mõõduandev olema kelle jaoks;

\задатьать v

задавать храповицкого v

храпака madalk. norinal magama, magada norisema

316b Г сов.

1. vt.

хватать I;

2. чего madalk. (kiiruga) ära jooma v sööma, alla kugistama;

3. madalk. nina täis tõmbama;

4. что kõnek. tunda v näha saama; \хватитьть горя muret tunda saama, \хватитьть страху hirmu tunda saama;

5. (безл.) кого-что kõnek. kahju tegema v tooma, kahjustama; его \хватитьл паралич ta halvati ära, ta sai halvatuse, teda tabas halvatus, ta on halvatud, морозом \хватитьло посев külm on v oli orast näpistanud;

6. кого-что чем, что обо что, чем обо что madalk. äigama, virutama, lajatama; без доп. pihta põrutama (tabama); \хватить по голове vastu pead äigama, \хватитьть по спине võmmu v head v kõva müksu selga andma, \хватитьть кулаком по столу rusikaga lauale põrutama, \хватитьть кулаком по столу rusikaga lauale põrutama;

7. kõnek. liialdama (plaanide, väidete kohta), üle pingutama v pakkuma v soolama, liiale minema;

8. что madalk. põrutama (ootamatult ütlema), ootamatult v äkki tegema; вот \хватитьл kus nüüd alles põrutas v ütles, \хватитьть плясовую tantsu vihtuma hakkama; ‚

\хватитьть горячего v

горького до слёз kõnek. kibedat karikat maitsta saama, näguripäevi nägema;

\хватитьть через край kõnek. üle piiri v liiale minema, üle pakkuma v soolama;

\хватитьть греха на душу pattu oma hingele võtma

1. millestki lähtumise, eemaldumise, vabanemise v. pärinemise märkimisel juurest, poolt, käest, -st, -lt; отойти от дома majast eemalduma, идти от дома к воротам maja juurest värava poole minema, уйти от семьи perekonna juurest ära minema, узнать от друга sõbra käest v sõbralt teada saama, считать от одного до десяти ühest kümneni loendama, от пяти часов до семи kella viiest seitsmeni, прочитать книгу от корки до корки raamatut kaanest kaaneni läbi lugema, от Пушкина до Горького Puškinist Gorkini, слеп от рождения sündimisest saadik pime, далёк от истины kaugel tõest, в трёх шагах от меня minust kolme sammu kaugusel, вспрянуть ото сна unest virguma, освободиться от ошибок vigadest lahti saama, очистить от грязи porist puhastama, отвыкнуть от родителей vanematest võõrduma, vanematele v emale-isale võõraks jääma, сын от первого брака poeg esimesest abielust, пошёл работать девяти лет от роду läks tööle üheksa-aastaselt, отстранить от должности ametikohalt vallandama v tagandama, говорить от чьего имени kelle nimel rääkima, воздержаться от голосования hääletamisel erapooletuks jääma, еле удержаться от слёз pisaraid vaevu tagasi hoidma;

2. põhjuse v. otstarbe märkimisel pärast, tõttu, eest, vastu, -st (ka liitsõna); петь от радости rõõmu pärast laulma v lõõritama, дрожать от страха hirmu pärast v hirmust värisema, от боли valu pärast, valust, от усталости väsimuse tõttu, väsimusest, быть вне себя от счастья õnnest seitsmendas taevas olema, глаза, красные от слёз nutust punased silmad, от нечего делать igavusest, tegevusetusest, jõudeelust, спрятаться от дождя vihma eest varju otsima v varju pugema, защищать от врага vaenlase eest kaitsma, средство от зубной боли hambavalurohi;

3. terviku osa märkimisel küljest (ka liitsõna); отломить сучок от дерева puu küljest oksa murdma, отрезать ломоть от хлеба leiva küljest viilu lõikama, пуговица от пальто mantlinööp, ключ от замка lukuvõti;

4. eristamise v. vastandamise märkimisel; отличать добро от зла hea ja kurja vahet tegema, head kurjast eristama;

5. daatumi märkimisel -st (ka omastav); приказ от 1марта käskkiri 1.märtsist, 1.märtsi käskkiri, письмо от 2июля kiri 2.juulist, 2.juuli (kuupäevaga) kiri;

6. ajalise pidevuse märkimisel; от зари до зари koidust ehani, varavalgest hilisõhtuni, год от году aastast aastasse, aasta-aastalt, день ото дня päevast päeva, час от часу tund-tunnilt, время от времени aeg-ajalt;

7. tegevuslaadi märkimisel; писать от руки käsitsi kirjutama, смеяться от души südamest naerma, благодарить от всего сердца südamest tänulik olema;

8. tegevusala märkimisel; рабочий от станка tööline tööpingi tagant, крестьянин от сохи talupoeg adra tagant, люди от науки teadusinimesed